Meie ajalugu ulatub aastate tagusesse aega. Eelkäijad on teinud sotsiaalset tööd siin Ahekõnnu metsade vahel olevas talukompleksis juba 1993 aastast.
1993 – 2014 aastani kandis paik nime Kristlik Kodu Petrula.
2014 – 2018 oli nimeks Lootuse Küla Järvakandi Keskus.

Aastal 2019, 23 augustil alustas tööd  MTÜ Töömaja. Meie eesmärk on aidata alkohooli ja uimasti sõltuvusega maadlevaid inimesi. Oluliseks peame samuti   dekaadide pikkust järjepidevust ja hindame kõrgelt  selle paiga vaikust ja rahu.

Miks just selline nimi TÖÖMAJA?

See nimi sündis juba peaaegu 100 a tagasi.

Artikkel: https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1928/05/10/25

VÄLJAVÕTE

1928.a. 10 mai Päevalehest:

Töömaja Kopli poolsaarele.

Mitte: Pättide palee”, waid hädatarwilik hoolekande asutis. Kopli elanikkud on põhjendamata raewus. Töö-hoolekandetarwis- ministeeriumi seletus riigiwanematele. 

Kopli poolsaare elanikkude hulgas liikudes wöib märgata ärewust. Ollakse mures Töömaja pärast, mida kawatsetakse asutada Kopli mõisa. Kardetakse, et kui, nagu naljatoonil öeldakse, ..pättide palee” nimetatud mõisas tegewust algab, siis olewat Kopli poolsaare elanikkude rahulikud päewad loetud. Emad hoidku oma tütreid ja mehed muretsegu uste ette kolmekordsed tabalukud, sest kui 100 kogenenud ..eriteadlast” poolsaarele asuwad, siis pole enam nalja. Kopli elanikelt saabus ka wabariigi walitsusele ja riigiwanemale paljude allkirjadega märgukiri, milles samuti juhitakse tähelepanu, et Töömaja osutuwat ümbruskonnale kardetawaks. Kopli elanikel on pimeda ajaga pikk maa linnast koju minna ehk wastupidiselt käia, koolilastele ja naistele wõiwad töömajalised kallale tungida j. n. e. Awatagu selline asutis kuskil tühjal saarel wõi maal. Kuna küsimus laialdast huwi äratab ja sotsiaalelu korraldamise suhtes suure tähtsusega, kogusime wastawaist asutistest selle kohta andmeid, kuidas on tõelikult lood Töömaja awamisega ja nimetatud asutise ülesannetega. Töömaja asutamisel on järgmine eellugu: Hoolekande seadus näeb ette Töömajade asutamise. Töömajade ülesanne on enam-wähem tööwõimeliste isikute laisklemise, ümberhulkumise ja kerjamise wastu wõitlemine ning tööpuuduses olijatele kui ka tööst kõrwalehoidjatele wõi neile, kes end wastawa töö mittesaamisega wabandawad, töötamiseks wõimaluse leidmine. Laisklemine, ümberhulkumine ja kerjamine arendawad joomist ja kuritegewust ning riigi ülesanne on kõigi wõimalikkude abinõudega nende pahede wastu wõidelda. Hoolekande kawade andmete järele on Eestis Töömajasse paigutamisele kuuluwaid isikuid ligi 500. Sündsama Töömaja asukohana osutus Tallinnas Uue sadama piirkonnas asuwa Kopli mõisa maa-ala, kus osa ehitusi ja tarwiline krunt olemas. See kinniswara on praegu Mereasjanduse peawalitsuse poolt wälja renditud, kuid neid wäljarentimise lepinguid wöib riiklikes huwides lõpetada. Nimetatud kinniswara asub tööstusrajoonis ja on ümbruskonna elumajadest enam-wähem eemal, mispärast ta Töömaja asukohana on sünnis. Ajutiseks wõiks Töömaja asutada ka Haabersti mõisas, selle wõimaluse selgitamine on praegu aga weel lahtiseks jäänud. Kopli mõisa päralt on 24-tiinuline maa-ala mille ülesharimine pakuks töömajalistele pikemaks ajaks tööd. Olemasolewaisse majadesse wõiks kohe paigutada 50 kuni 60 töömajalist, ühes asutise personaaliga. Edaspidi asutatakse asutise juure töökojad, ja saadetakse töömajalist linnatööle. Töö-hoolekandeministeerium ei pea põhjendatuks Kopli elanikkude wastust, nagu saaksid töömajalised ümbruskonnale kardetawaks. Ministeerium esitas riigiwanemale kirja, milles lühidalt selgitab korda ja ülesandeid. Riigiwanemale saadetud kirjas teatab töö-hoolekandeministeerium, et Kopli elanikkude kartus on tingitud sellest, et neil puudub ettekujutus Töömajast ja selle korraldusest. Töömaja on asutis, kus töömajalijed alalise kindla walwe all töötawad ja elawad. Asutis piiratakse kindla aiaga, nii et töömajalised üldse ümbruskonna elanikega kokku ei puutu. Samuti sünnib töömajaliste tööle saatmine kindla walwe all ja wabal ajal ei lubata majast wälia neid, kes ei suuda end korralikult ülal pidada wõi kalduwad joomisele. Töömajalised, kellest teada, et nad Pole ümbruskonnale kardetawad, ja kes juba seewõrra paranenud, et nad korraliku inimesena elada wõiwad, lastakse Töömajast wälja ainult lühikeseks ajaks, kuiwõrra see nende edaspidise elu korraldamiseks tarwilik. Nii pole töömajalised ümbruskonnale kardetawad. Pealegi asuwad paljud põhjalangenud inimesed praegu linnaöömajas, kus nad palju rohkem ümbruskonnale kahjulikud wõiwad olla, kuna see asutis südalinnale lähedal. Ja öömaja elanikud hulguwad päewal weel wabalt ringi. Kopli elanikkude palwes tähendatud asukohad, üksikud saared jne., wõiksid kõne alla tulla, kui leidub selline koht, kus töõmajalistele töö kestwalt kindlustatud oleks. Selleta ei ole Töömaja asutamine mõeldaw. Kesknädalal pidi wabariigi walitsus töö-hoolekandeministri ettepanekul Töömaja asukoha küsimuse lõpulikult otsustama. Kui otsus saabub jaataw,  siis wõib Töömaja awamine 1. jaanuariks 1929. a. > teostuda.