Teise etapi eesmärk on kinnistada kainust ja vastutustunnet juba vabamas, iseseisvamas elus, säilitades samas turvalise ja toetatud keskkonna.
Inimene õpib oma aega ja kohustusi iseseisvalt korraldama ning annab kogukonnale tagasi, olles toeks 1. etapi meestele ja jagades oma taastumiskogemust.
Etapi kestus on keskmiselt 6–12 kuud, sõltuvalt inimese valmisolekust ja arenguplaanis seatud eesmärkidest.

Üleminek teise etappi toimub siis, kui inimene on läbinud 12 kuud esimest etappi ja avaldab soovi jätkata Ahekõnnul.
Otsus tehakse koostöös Töömaja meeskonna ja kliendiga, hinnates kainuse, vastutuse ja iseseisvuse taset.
Teise etappi liikumise eelduseks on, et inimene on tõendanud kainust ja valmis toetama teisi mentorina.
See võimaldab pikendada toetatud keskkonda ning valmistuda edaspidiseks tööeluks või Töömaja meeskonnaga liitumiseks.

Teises etapis inimene enam rehabilitatsiooniteenusel ei ole, seega vald selle eest eraldi ei tasu.
Ahekõnnul ei sõlmita veel ametlikku töölepingut, mistõttu inimene jätkab toimetulekutoetusega, et katta eluaseme- ja toidukulud.
Samas osaleb ta igapäevastes tööharjutustes ja panustab kogukonna toimimisse, mis aitab tal järk-järgult liikuda majandusliku iseseisvuse poole ja valmistuda ametlikuks tööks pärast etapi lõppu.

Etapi lõppedes liigub inimene kas avatud tööturule või liitub Töömaja sotsiaalse ettevõtte meeskonnaga, et jätkata tööelu ja olla teistele eeskujuks.
Eesmärk on, et inimene oleks valmis iseseisvaks eluks väljaspool toetatud keskkonda, säilitades tööharjumuse, vastutustunde ja stabiilse kainuse.