Eva Klaas, 15.august 2023, Järva Teataja
- Kui inimene tunnistab sõltuvusprobleemi ja abi otsib, on ta juba kaugele jõudnud
- Töömaja pakub võimalikult tavaelulule lähedast keskkonda ja rehabilitatsiooni töö kaudu
- Sõltuvusprobleemidega kaasnevad toimetulekuraskused
Raplamaal Järvakandi lähistel asub Ahekõnnu töömaja, mis pakub töökeskset rehablitatsiooni meestele, kes võitlevad sõltuvusprobleemidega, olles hädas alkoholi või narkootikumidega. Teenus on mõeldud abivajajatele üle Eesti ja praegu elab töömajas ka üks Järvamaa mees.
MTÜ Töömaja on suhelnud muuhulgas Järvamaa omavalitsustega ning jaganud teenuse kohta teavet. Koostöölepinguteni Järvamaa omavalitsustega MTÜ veel jõudnud ei ole. Küll märkis Türi valla sotsiaalosakonna juhataja Tatjana Vaan, et omavalitsus on valmis juhtumipõhiselt kaaluma MTÜ Töömaja formaadis rehabilitatsiooniteenuse rahastamist. Järvamaal sõltuvusprobleemidega maadlevad inimesed saavad ka ise või nende lähedased võtta ühendust otse mittetulundusühinguga. Lähemat infot ja kontaktid leiab kodulehelt toomaja.ee.
Töömaja loojad on Villy ja Maarja Võrk. Teenuse- ja projektijuht Maarja Võrk sõnas, et enamasti vajab sõltuvusprobleemidega inimene veenmist. Kui inimene tunnetab, et tal on vaja abi, ja ta võimalusi aktiivselt otsib, siis on ta juba kaugele jõudnud.
Raplamaa omavalitsuste, samuti töötukassa maakondliku osakonna ning mõne teise omavalitsusega on MTÜ sõlminud koostöölepingu. Kui omavalitsusega koostöölepingut pole, on võimalik sõlmida ühekordne kokkulepe juhtumipõhiselt. Üldiselt peaks muul juhul teenuse eest maksma inimene ise või tema lähedased. “Kui inimene ise on väga motiveeritud ning vajab teenust, teeme omalt poolt kõik, et leida võimalus selle osutamiseks,” kõneles Maarja Võrk.
Türi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Tatjana Vaan sõnas, et tõepoolest on MTÜ Töömaja käinud oma tegemisi Järvamaa omavalitsustele tutvustamas, sealhulgas Türi vallavalitsusele. Lisaks tutvus vallavalitsus ka MTÜ esindajate edastatud materjalidega.
Vaan märkis, et veel ei ole vallavalitsus koostööni jõudnud lihtsal põhjusel: sõltuvusprobleemiga inimesed, kes võiksid rehabilitatsiooni formaadis teenust vajada, pole valmis abi vastu võtma. «Paraku ei ole ükski teenus võluvits, mis üleöö mingi sõltuvuse välja ravib,» lisas ta.
Praegusel kujul töömaja on tegutsenud Ahekõnnus neli aastat. Tegevjuht Villy Võrk, kes on sõltlase põrguliku tee aastaid tagasi omal nahal läbi elanud ja kuritegevussegi sattunud, aga nüüd probleemid seljatanud õnnelik abielumees ja viie lapse isa, on ühtlasi diplomeeritud kogemus- ja sõltuvusnõustaja.
Võrk ütles, et nelja aasta jooksul on nad pühendunult tegelenud 37 inimesega. «Neist 13 saavad oma eluga praegu täielikult ja hästi hakkama, aga ka teiste toimetulek on paranenud,» sõnas ta.
Villy Võrgu selgitusel on loodud keskkond, mis oleks võimalikult lähedane tavaelule. Keskuses tuleb iseennast distsiplineerida ja oluline on omavaheline usaldus.
Töömajas kehtib nulltolerants alkoholile, narkootikumidele ja tubakale, samuti füüsilisele ja vaimsele vägivallale.
Rehabilitatsioon töö kaudu tähendab seda, et suurem osa isiklikust arengust käib kahes suunas: esiteks praktiline töö, mis arendab oskusi, ja teiseks töö oma iseloomuga. «Taastatakse tööharjumus, eneseväärikus ja tunne, et ollakse kellelegi vajalik,» ütles Võrk.
Kliendid on tihti kas töötutoetuse või toimetulekutoetuse saajad ning osa neist pole aastaid enam üldse tööl käinud. On ka neid, kes on osaliselt töövõimetud ning nemad teevad tööd vastavalt oma võimetele.
Suur osa rehabilitatsioonist käib töömaja enda sotsiaalsetel töökohtadel. Uuendatakse mööblit, tehakse remonti, aidatakse kolida ja haljastada, teha küttepuid ja alltöövõtutöid pildiraamivabrikule. Oma põllumaal kasvatakse köögivilju.
Nädalavahetustel tööd ei tehta, vaid proovitakse uimastivaba vaba aja veetmist. Laupäeviti saab nautida alkoholivaba sauna, käia jõusaalis, veeta aega looduses, vaadata telerit või tegeleda muu meelepärasega.
Võimalused sporti harrastada on head: töömajas on jõusaal, saab mängida lauatennist, joosta, sõita jagrattaga, suvel mängida võrk-, jalg- ja sulgpalli. Samuti on läheduses matkarajad, kus teha lõõgastavaid matku ja harrastada kümblust rabatiigis. «Peamine kriteerium on teenusele pöörduja enese kindel soov ja tahe oma elu muuta,» sõnas Villy Võrk ja lisas, et nad küll aitavad inimesel nõustamiste ja vestlustega motivatsiooni leida, aga kui seda ikkagi üldse ei ole, siis pole midagi teha.
Toetatud töö- ja elukeskkkond, kus on kümme kohta, asub Järvakandi lähedal Ahekõnnus suurtest teedest nelja ja poole kilomeetri kaugusel ning kahe kilomeetri kaugusel lähimast majast. Asukoht pole juhuslik. Sõltuvushäiretega inimeste puhul on oluline, et sõltuvust tekitavad joogid või ained oleksid võõrutusperioodil kättesaamatud.
Üldiselt kestab teenus kuni aasta, aga on võimalik jätkutugi Järvakandi uuenenud külalistemajas elamisega neile, kes on piirkonnas töökoha leidnud ja soovivad endale tuba üürida, kuni tunnevad end piisavalt tugevalt päris iseseisvaks eluks.
Ühiselamus kehtivad ikka samad reeglid: nulltolerants alkoholi, narko ja tubaka suhtes. Maarja Võrgu ütlust mööda valivad selle variandi need, kes ei taha kohe pärast rehabilitatsiooni veel oma vanasse keskkonda naasta või soovivadki elukohta vahetades oma elus täiesti uue lehe pöörata.
Nagu Villy Võrk, peab ka Türi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Tatjana Vaan kõige olulisemaks inimese tahet. Türi valla sotsiaalosakond puutub paratamatult kokku ka sõltuvusprobleemidega inimestega. Paraku kipub joonistuma välja pilt, kui alkoholisõltlane on lisaks toimetulekuraskustes. Põhiline, mille pärast sõltlane omavalitsuse poole pöördub, on toimetulekutoetuse taotlemine.
Kõigepealt alustavad omavalitsuse sotsiaaltöötajad siiski esmatasandi tegevustega. Alkoholism on psüühikahäire, mis vajab esmajoones valdkonna asjatundja sekkumist ehk psühhiaatrit või vaimse tervise õde. «Siinkohal toetame ja abistame alkoholisõltlast arstile aja panekuga, kohale minekuga kui ka arsti juures kokkulepitud tegevuste toetamisega,» lausus Vaan.
Ta märkis, et algus on alati kõige raskem ja just siinkohal on vajalik tõhus toetus. Toetatakse näiteks tugigruppidega liitumisel (AA-rühm) ja järjepidevuse hoidmisel, et ei tekiks tagasilööki, mis võiks kogu saavutatu hävitada. «Peamine on, et sõltuvusprobleemiga inimene ei jää sel teekonnal üksi,» sõnas Tatjana Vaan.
Igale juhtumile lähenetakse juhtumikorralduslikust seisukohast vajaduse järgi ja vastavalt sellele kaalutakse võimalikke lahendusi teenuste osutamiseks (nt psühholoogiline nõustamine, kogemusnõustamine).
Peamine, mida omavalitsus saab osutada, on siiski asjatundlikke sotsiaaltööspetsialistide juhtimisel võrgustikutööd teiste asutuste ja partneritega, kellega koos sõltuvusprobleemiga isikut tema teekonnal toetada.
«Juhul kui peaks pöörduma meie poole valla kodanik, kellel on sõltuvusprobleem ja kes avaldab soovi probleemiga tegeleda, ning juhtumikorralduslikust lähenemisest saab kaardistada teenusevajaduse põhjendatuse ja vajaduse selles formaadis teenuseks, siis oleme valmis teda toetama,» ütles Vaan ja märkis, et koostöö mittetulundusühinguga Töömaja on täiesti võimalik.
Sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest
Eestis tarvitab regulaarselt alkoholi üle 80 protsendi täiskasvanutest. Hinnanguliselt on kõikidest alkoholitarvitajatest kolmandik ehk üle 300 000 inimese liigtarvitajad, kelle seas on alkoholist sõltuvuses 60 000 inimest. Nad ei suuda ilma pitsi tõstmata elada.
Narkootikumide tarvitamine on Eestis tõusutrendis, eriti meeste ja noorte seas. Inimesed ei suuda iseenese jõust, esmapilgul mõnulevast olukorrast välja tulla ja lähevad üha rohkem sisse. Kaasnevad võlad, sõltuvus, vangla ning rahulolematust põhjustav elukvaliteet.
Sõltuvus on süvenev toimetulekuraskus, millest on ilma abita väga keeruline vabaneda. Mida varem alustada, seda suurem on võimalus taas kord eluga hakkama saada. Sõltuvuse tunnistamine ja sellega tegelemine pole häbiasi, vaid julge samm eluraskustega silmitsi seista ja midagi ette võtta.
